Peäccam Suõʹnnʼjelsiid sääʹmhiârvv juuhlʼjâtt nuõrttsäʹmmlai cistteeʹjj

Sääʹmneezzan lij väimmaš, tieʹtti da vuäinn pueʹttiääiʹj, âânn huõl da lij mooččâd da siõreeʹes. Nääiʹt nuõrttsäʹmmlaž meäʹrtââll jiõčč neezznâs.

Õhtt täin sääʹmneezznin lij âânnam peeʹlljin mooččâs piiltǩid 1900-lååǥǥ alggpeäʹlest Suõʹnnʼjelsiidâst, õõut čiččmest sääʹmsiidast Peäccam vuuʹdest. Možât son lij raakktõõttâm juhllpeeiʹv, možât nääiʹmi diõtt. Piijjâm šaamška vuäivva, moččummõz šolkkreeʹppǩes tõõzz čõõnnâm, teâvõõttâm sueʹǧǧǩeʹrjj sääʹmkohttu da juuhl vääras kuårrum ođđ kuurtka. Ǩiõsslam vuõddjin kååʹddǩid juâlggsâs da mõõnnâm mueʹdd põõʹrte ǩeäčča tuäivted leekk veäʹnccpaʹrre, čeeʹestõõllâd, piiskõõttâd da siõrrâd kaʹdreeʹl. Täʹlvv Suõʹnnʼjlest leäi sosiaalʼlaž da õhttsallaž podd, tâʹl kueʹssje da såbbrõʹšše, tueʹjjee ǩiõtt-tuejid da taʹmme vuejjamjieʹrjeez. Da teâđast siõʹrre kaʹdreeʹl, siõʹrre muđoi da leuʹddje.

Peäccam sääʹmhiârvi ouddvueʹǩǩ Meersažmuʹzeejest. Teâttkäivv: Ilari Järvinen, Muʹzeipravleeʹnnʼja

Ǩiiđ puäđeen piârri vueʹlǧǧe puõccuineez juõʹǩǩkaž jiijjâs sokkmääddaid jååʹtted luâttjårrõõzz mieʹldd ǩiđđpaaiʹǩin pâʹjjpaaiʹǩid, toʹben čõhččpäikka da täʹlvvkuvddlõs poodd eʹpet mååusat täʹlvvsiʹjdde. Nuõrttsäʹmmla vieʹttje pieʹllnamood jieʹllem puõccuid ǩiõččeeʹl õõutmiõllsažvuõđin luâđin. Seämma poodd nuõrttsäʹmmla kuuitâǥ fiʹttje, što jiâ puk smiõtt luâđ reeʹǧǧesvuõđin saaʹminalla. Tõʹnt nuõrttsäʹmmla saaǥǥstõʹlle määdd da čaaʹʒʒi ââʹnnemvuõiggâdvuõđin da registõʹlle čappâd viõlggâin kuäʹssja vaaldšeejin juʹn ääiʹjeld. Puärrsõmâs Gramottân koččum Suõʹnnʼjelsiid arkiiv seillam äʹššǩeʹrjj lij eeʹjjest 1601.

Leša koʹst piiltâǩ liâ Suõʹnnʼjelsiʹjdde jååttam? Da ǩeän peeʹlljin tõk liâ tuuʹl leäʹdǧǧääm? Arvvlam, što hiârv liâ jåttjõõvvâm siʹjdde pomorrkauppjõõzzi mieʹldd nuõrttjest, leäi tâma Suõʹnnʼjelsijdd siõssum jååʹttemǩeäin kuâŋŋsest. Väjjaǥ 200 aazzi Suõʹnnʼjelsiidâst jälste čiččâm sooǥǥ. Piiltǩi õõʹnni lij leämmaž ǩii-ne täin neezznin: Feodoroff (Feâdrov), Fofonoff, Gauriloff, Kiprianoff, Moshnikoff, Semenoff leʹbe Sverloff. Muu sokk lij täin ravvsubun Gauriloff da Sverloff sooǥǥid, di tâʹl lij vueiʹtlvaž, što ǩii-ne maaddârääkkain lij tääʹl Lääʹddjânnam meersažmuʹzeejest seeiltem hiârvi alggveärlaž vuäʹmsteei. Snäätnas teâtt ij tuõđi leäkku, leša jorddmõš lij miõl ǩieʹssi. Leʹjje hiârv tâʹl aalǥâst ǩeän täättas, tõk liâ mij nuõrttsäʹmmlai õhttsa preddan. Da leekkas meeʹst lij eʹpet vueiʹtlvažvuõtt tõin rämmšed, ǥu Kalevala Koru lij välddam iiʹjji kõhttpââʹj mâŋŋa Peäccam sääʹmhiârv –hiârvvrääid oʹđđest puuʹtʼtõʹsse. Mäʹhtt puuʹtʼtõʹsse piâzzim, tõt še maainâs leežž vuäʹnkânji mainstem ärvvsaž. 

Snimldõkteʹkstt: Hiârvvrääid muâttan lij Heidi Gauriloff, nuõrr nuõrttsääʹmartistt, son eman vuõrâsooumžen mättʼtõõđi sooǥǥâs ǩiõl da tuejjad ååʹn nuõrttsääʹm-musiikk, čeäppõõzzid da äʹrbbvuõttǩiõtt-tuejid.

Altteem Nuõrttsääʹmkulttuurfoond äʹššooumžen nuʹt kueʹhtt eeʹjj mââiårra. Nuõrttsäʹmmlai aazztummuž 70-ekksažprääʹzneǩeeʹǩǩ leäi miõlâst juʹn tâʹl. Muu tuõjju koʹlle nuõrttsäʹmmlai ǩiõl da kulttuur seeiltummuž da jeällʼtummuž õuʹdde reâuggmõš. Lekk leäi vieʹǩǩen ǥu leʹjjem õõut såbbrest Kalevala neezzni leett  saaǥǥtuõʹllʼjeei paaldâst da kõʹččem suʹst, käunnʼjeʹče-a vuäʹmm Kalevala Koruja sij õhttvuõđi mieʹldd. Smiõʹttem jiõʹnne, što ij vuäʹmm Kalevala Koru sääʹmhiârvid täätt teänab ni koʹst vuäǯǯad. Saaǥǥstõõllmõš jååʹđti tõõzz, što eʹtǩǩiim Kalevala Koruun Suõʹnnʼjelsiid nuõrttsääʹmhiârv välddmõõžž oʹđđest puuʹtʼtõʹsse prääʹzneǩeeʹjj 2019 cisttân – da ååʹn tõt teâuddai. Hiârvv lij ođđsmõõvvâm, virksmõõttâm da ǩeäppnam, leša jiõggad õõudâs tõn seämma ååʹbleǩ-ǩiõl da lååʹjteʹmes mooččâdvuõđ, koon tõt eeʹtǩii juʹn tuuʹl čueʹtt eeʹjj mââiårra. Mij nuõrttsääʹm neezzan luõʹttjep jiijjân aicca, uʹvddep intuitio jååʹđted miʹjjid vuõigg čuâkksa jieʹllemräätktõõǥǥin. Täʹst lij ǩiâvvam nuʹt, mõõnnâm äiʹǧǧ lij teivvam ânnjõžääiʹj, välddam mieʹldes da viikkâm miʹjjid õõutâst õõudårra. Seämma aaic tuäivvap pukid järrsid še neezznid, kook heäʹrvvʼvâʹtte  Peäccam nuõrttsääʹmhiârvid: väimmšõsvuõđ, jiõččnaʹddjõõzz da jeäʹrmmvuõđ vueiʹnned jiijjâs neezzanvuõtt raavâsvuõttân, koin jååʹttep till pueʹttivuõđ. 

Snimldõkteʹkstt: Snimldõõǥǥâst Suõʹnnʼjelsiid niõđ siõrrmen nueʹrrsiõr, nåkam hippa-siõr, 1930-lååǥǥast täʹlvvsiidâst. Nueʹrr leʹbe čâustõk (täujja puõccui ǩiddvälddmõʹšše ââʹnnem vueʹlǧǧeemčâustõk) čuõʹlmmeš ǩeeʹjjin õʹhtte da siõrri õʹnne nueʹrest ǩidd čuẹǯǯeeʹl jõnn reâggsen. Õhtt mõõni reâggaz sizz kaassân ǩiččleeʹl väʹldded nueʹrest pååđai åʹsǩldõõʹtti säʹppleeid ǩidd. Snimldõk: Eino Mäkinen, Lääʹdd snimldõkčeäppõs muʹzei.

Sääʹmkulttuurâst liâ tiiud säʹmmlaid jiõccses ävvneei saaǥǥ håʹt mâka luâđast, jieʹllʼji tuåimmjummšest leʹbe sääʹmǩiõtt-tueji leʹbe duodji ǩeʹrjjõõzzin. Sääʹmpiiutâs, nuõrttsääʹmneezznin sääʹmpihttâz da sääʹm-määccaǩ åummain, aanarsäʹmmlain sämimááccuh da tâʹvvsäʹmmlain gákti, tõin liâ tiiud sooǥǥi da sokkvuuʹdi jiijjâs ǩeʹrjjõsteâđ. Piiutâs čuäʹjat tõn, koon ååraš pihttsi õõʹnni lij da koon soʹǩǩe son kooll. Tõn diõtt iʹllak vuõiʹǧǧest järrsin teâvõõttâd sääʹmpihttsin ǥu pâi säʹmmlain. Leša Peäccam Suõʹnnʼjelsiid sääʹmhiârv maainâs lij jeeʹresnallšem, tõt lij pieʹǩǩ mij õhttsaž histoor da preddan. Tuäivvap teâđ leävvnem hiârvi mieʹldd nuõrttsäʹmmlain kookkas mâte tuõddrin pååssai piõgg, iinteʹmes iin čuõvâst jooʹtti jiâll leʹbe sääʹmpõõʹrte âʹlnn skammpoodd lieʹđđeei kuuskõõzz. Samai raajitaa. 


Mari Korpimäki

äʹššooumaž
Nuõrttsääʹmkulttuurfondd

Nuõrttsääʼmǩiõllsaž jåårǥlõs: Hilkka Fofonoff

Koltansaamenkielinen käännös: Hilkka Fofonoff

! Käytät vanhaa selainta jota sivustomme ei tue. Päivittämällä selaimesi varmistat sivuston toimivuuden ja turvallisuuden.